"parlamentidevahelistes" - 1 õppematerjal

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

ja korras; 6) kui konstitutsioonis või konstitutsioonilistes aktides ette nähtud - riigipea valimine või nimetamine; 7) õigus põhimõtteliselt aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt, välja arvatud kohtult - kohtult võib ta teavet paluda, kuid kohus ei ole mingil juhul aruandev parlamendi ees; 8) kontaktid teiste riikide parlamentidega ning parlamentidevahelistes organisatsioonides osalemine; 9) kõrgema kohtu (sh ka konstitutsioonikohtunike) valimine või nimetamine; 10) sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; P. 4. STRUKTUUR Parlamendid on kas ühe- või kahekojalised. Kahekojalised parlamendid on enamasti tekkinud kolmel põhjusel: 1) ajalooliselt (Šveits - Liidukogu ja Rahvuskogu; Suurbritannia Alam- ja Lordide koda); 2) föderatsiooni alusel ( Saksa LV - Bundestag; Bundesrat);