Uusaeg
Pol struktuurid pärib Põhja-Ameerika.
Hollandis ja Sveitsis on juhtivaks linnakodanlus (aadli olematu roll). Rootsis on nelja
seisuse riigipäev, kus on esindatud ka talurahvas. Poola on tõeline aadlivabariik, millel on
oma esinduskogu (Seim).
Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus 17. saj Inglismaal. Kuninga
ministrid ei ole kun usaldusisikud, vaid peavad pälvima parlamendi soosingu. Tulemuseks
on põhiseadusliku monarhia ja parlamentarsmi algus Euroopas. Parlamendi võimu
tugevnemine saab alguse 1603 (kinnitati 1689). Parlament apelleerib magna chartale
(1215). Magna charta pani paika kuninga ja alamate võimu piirid. Kuningas pidi maksud
kooskõlastama parlamendiga. Teine magna charta põhipunkt oli see, et meelevaldsed
vangistamised on keelatud. Parlament ei esinda kogu rahvast, kuid seda ei õnnestu
kuningal tasalülitada. 1265 on parlamendi algus Inglismaal. 14. saj-l jaguneb parlament
kaheks kojaks