Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine
Selleks annab alust avalike debattide rohkus
täiskogul ja järelvalve valitsuse töö hindamisel.
2. Võrreldes Eestis esitatud eelnõude jaotust parlamendi ja valitsuse vahel on näha, et iga
parlamendi koosseisuga muutus esitatud eelnõude vastuvõtmise protsent vanade demokraatiate
tasemele, kus valitsuse eelnõude edukus on väga kõrge ja parlamendi oma väga madal. Seega
võib väita, et Riigikogu “normaliseerumise” protsess on liikunud parlamentaalsetele
demokraatiatele omaselt ehk parlamendis esitatakse küll palju eelnõusid, kuid valitsuse
kontrollitav koalitsioon hääletab need maha. See on ka põhjus, miks parlamendi roll
seaduseloome vallas on vähenenud ja valitsuse oma suurenenud.
3. Töömahu ja efektiivsuse võrdlemisel eristuvad kaks kindlat joont. Enne valimisi suureneb
parlamendi töömaht hüppeliselt, sest Riigikogus võetakse vastu ametist lahkuva valitsuse
viimase hetke seadusi ja otsuseid