) ● tulemused - Kuningas kukutati troonilt ja hukati. 11) Sündmuste kronoloogiline järjestus: 1. Inglise kodusõja algus. 2. Charles I hukkamine. 3. Inglismaa vabariik. 4. restauratsioon. 5. Kuulus revolutsioon. 12) Inglise kodusõja algus. Sõda algas, kui Charles I püüdis Šotimaale sisse viia Inglismaale omast kirikukorraldust. 13) Oliver Cromwelli valitsusaeg. Pärast kuningas Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik. Parlamentaalseks vabariigiks seda siiski pidada ei saanud kuna Cromwell oli endale võtnud sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. 1653.aastal peksis ta parlamendi laiali ning valitses edasi sõjaväe toel. Välispoliitikas saatis teda edu kuid uue valitsuse seatud radikaalsed reformid, ranged seadused ning nõudmised olis rahvale vastumeelt. 1658. aastal Cromwell suri. 14) Kuulus revolutsioon James II krooniti 1685. aastal kuningaks, kui tema katoliiklasi soosiv
võimu ulatus on määratud konstitutsiooniga. Parlamendi roll Põhiseaduse kehtestamine ei pruukinud tähendada autoritaarse riigikorra kaotamist. Paljud põhiseadused olid pelgalt valitseja välja antud armuaktid, mitte rahvaesinduse väljatöötatud seadused. Valitseja võimu tasakaalustamisel oli võtmeroll parlamendil, mille võim jäi aga enamikus riikides piiratuks. 19. sajandi esimesel poolel oli Euroopas ainukeseks tõeliselt parlamentaalseks kuningriigiks Suurbritania. 1848. aasta revolutsioonidega püüti parlamentaarset riigikorda kehtestada ka Saksamaal, kuid see kukkus läbi. Esimese maailmasõja alguseks 1914 oli Euroopas vaid mõni üksik riik, kus valitsuse moodustas parlamendivalimistel enamuse saavutanud jõud ja valitsus oli kohustatud oma tegevusest parlamendile aru andma. Need olid peale Suurbritannia veel Sveits, Prantsusmaa, Rootsi ja Rootsile kuuluv Norra. Demokraatia ja valimisõigus
annaabi.ee 
