Riigiõigus
Harilikult aga algatatakse kahekojalises parlamendis seaduseelnõu esimeses ehk alamkojas. Alati
kuulub seadusandliku algatuse õigus valitsusele. Poolpresidentaalsetes riikides on seadusandliku
algatuse õigus peale valitsuse sageli ka presidendil. Demokraatlikes riikides antakse seadusandliku
algatuse õigus ka parlamendiliikmetele. Eestis aga lubab Põhiseadus eelnõud algatada ka igal
üksikul Riigikogu liikmel.
Valitsevasse parteisse või koalitsiooni kuuluvatel parlamendiliikmetel pole harilikult mingit põhjust
esitada seaduseelnõud, sest valitsus saab seda teha palju kvaliteetsemalt. Küll aga esitavad
koalitsiooni liikmed eelnõudesse parandusettepanekuid. Vahel on parlamendi teatud suurusega
liikmete arvule antud õigus pöörduda valitsuse poole, et see algatatakse mingis küsimuses teatava
eelnõu. Nimelt on valitsusel eelnõu kvaliteetseks väljatöötamiseks rohkem võimalusi kui
parlamendil
annaabi.ee 
