Mein Kampf
võitlejate koht samuti "parlamentaarne". Sellega tühines Saksa rahvuslik partei tavaliste,
igapäevaste poliitiliste parteide tasemeni ja kaotas selle jõu, mis on vajalik selleks, et kannataja
oreooliga traagilisele saatusele vastu minna. Selle asemel, et organi-seerida võitlust, jäi
parteitegelastel nüüd üle vaid "välja astuda" ja "läbirääkimisi pidada". Ja mis veelgi halvem see
uus parlamendigrupp tuli lühikese aja jooksul sellisele mõttele, et tema kõige kõrgemaks (kui vähim
riskantsemaks) kohuseks on uue maailmavaate kaitsmine niinimetatud "vaimsete" vahenditega
parlamentaarses ilukõnes, et see on igal
juhul rahulikum, kui ohuga oma elule viskuda võitlusse, mille tulemus on teadmata ja mis midagi
eriti head tuua ei saa.
Kuni juhid istusid parlamendis, ootasid partei pooldajad parlamendi seinte taga imesid, kuid neid
imesid ei juhtunud ja loomulikult ei võinudki juhtuda
annaabi.ee 
