Juliette`i Romeo de Ville
Pole veel kahtekümmend
täiski, eks ole?"
"Juunis saan 18..."
"18...hea vanus, ent kas sa veidi liiga vara ei alustanud oma hukkavat karjääri?"
4
"Hukkavat? Ah! Jumal küll! Ei! Ei! Ma pole vaba käitumisega naine!"
Mees muigas ja viskas kooritud kartulid potti.
"Kes sa siis oled? Tööd sa ei tee, kuigi laps sa enam pole..."
"Juliette Fleur de Giselle mu onu on aga Constantin Parksson, parim mõõgamees
kogu õukonnas!"
Mees naeris ja viskas tüdrukule leivapätsi.
"Mis ma sellega teen?"
"Sööd, väike Juliette! Niimoodi!" Ja ta näitas demonstratiivselt ette, kuidas asi käib.
Juliette ei suutnud naeru varjata ja kõiki viisakusreegleid eirates hakkas ta laginal
naerma. Ta oli õnnelik.
Peagi nakkus ka mees naerutuhinasse ja alles üle ääre keevad kartulid äratasid noored
taaskord teadvusele.
"Aga sina? Kes sa oled ja kui vana