Antud hetkel kuulub see piirkond Etioopiale. 3.2 Põllumajandus Kliima on sobilik hirsi, kohvi, banaanide kasvatamiseks. Kasvatatakse ka veiseid, lambaid, kaameleid tegeletakse karjakasvatusega ja põlluharimisega. Vähesel määral kasvatatakse ka maisi, teravilja ning juurvilja. Samuti on ka natuke metsa. Etioopia impordib: Naftat ja naftasaadusi Kangast Autosid Metalli Toiduaineid Keemiatooteid Kautsukit Etioopia ekspordib Kohvi Köögivilja Toornahka Parknahka Õliseemneid Etioopia on maailma üks vaesemaid ja vähemarenenuid riike, inimesed tegelevad enamasti põlluharimisega, kohvipuu kasvatusega (Etioopia on kohvipuu kodumaa) või karjakasvatusega. Etioopias on karjakasvatus laialt levinud - põhiliselt kitsed, on ka lehmi. Peamiselt kasvatatakse hirssi ja meloneid. Et tegemist on poolkõrbe alaga, kasvavad puuviljad oaasides. Aegade jooksul on välja arendatud omalaadse põllupidamissüsteemi - mäepealsete
kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. 3 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Etioopia on jaotatud 11 1.järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Riik kuulub arengutasemelt arengumaade hulka. Pealinnaks on Addis Abeba. Etioopia impordib Naftat ja naftasaadusi kangast, autosid, metalli, toiduaineid, kautsukit. Etioopia ekspordib kohvi, köögivilja, toornahka, parknahka. 4 3. RAHVASTIK Etioopia rahvaarv on üle 78000000. Etioopia on Aafrikas suuruselt teine riik rahvaarvu poolest. Etioopia elanikkond on kasvanud 33,5 miljonilt kuni 75,1 miljonile. 2007 Rahva ja eluruumide loenduse tulemused näitavad, et Etioopia elanikkonnale kasvas keskmine aastane määr 2,6% ajavahemikus 1994-2007, mis on vähenemine 0,2% võrra ajavahemikul 1983-1994. Riigi elanikkond on väga mitmekesine. Suurem osa inimesi räägib Afro-Asiatic keelt. Vastavalt viimaste
annaabi.ee 
