Meresõidu ajalugu
kokku raha ja mille juhtimine nõudis suuri oskusi, kogemusi, karmi kätt ning hästitreenitud
meeskondi. Purjelaevade tipptase saavutati nende laevade ajastu loojangul 19. sajandi keskel, mil
eeskätt USA-s ja Inglismaal ehitati saleda kerega, 3 - 4 mastilisi kiirpurjekaid, nn klipreid. Parimad
neist olid soodsatel tingimustel vägagi kiired, saavutades üksikutel reisidel keskmiseks kiiruseks
kuni 19 sõlme. Suuri, väga ilusaid ja täiuslikke täispurjekaid ning parklaevu ehitati veel möödunud
sajandi esimesel poolel Saksamaal, Taanis, Itaalias, Soomes ja mujal, mõned neist on nüüdki alles
õppe-, muuseumi- või hobilaevadena. Peamine, mida purjelaevad ei saanud pakkuda, oli reiside
ajaline planeerimine, rääkimata regulaarsete, kindlate sõidugraafikute järgi töötavate laevaliinide
korraldamisest. Merereisi kestus sõltus eelkõige ilmastikust ja aastaajast ning ka kogenuim kapten