Vaibakunstnik Anu Raud
Juba praegu on muuseumi ja Kääriku talu vahel kujunenud täiesti toimiv õpikeskkond,
noored saavad talus süüa ja ööbida, muuseumis Raua kogudega tutvuda, maalida-
joonistada, rahvakunstipraktikat teha – kõigi kunstikõrgkoolide tudengid käivad
rahvakunstipraktikal, Tallinnast, Tartust ja Viljandist.
“See on elu vundament − nende asjade keskel olla, neid uurida, tunda.” (Raud kiidab
Tartu noorte joonistusoskust ja ohkab veidi, mõeldes parklaaugule, mis Tallinnas
kunstiakadeemia asemel haigutab.)
“Oleks praegu sellist vaimujõudu, et ütleks noortele – kõigi nende välismaa riikide ja
firmade nuumamine on jama. Hakake kandma oma vanaemade kootud ja tehtud riideid.
Nii nagu mina käisin koolis! Kui palju me saaksime oma raha endale jätta. Et au sees
oleks oma naabrinaise käest saadu, mitte ei tea kust kaugelt sisse toodud firmamärgiga
asi. Firma olekski Eesi Asi.
Rahvakunstiga käib käsikäes püsivam väärtus