Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu
materjalidele ja nagu ka nende nimi viitab on kõigi plastikute ühiseks omaduseks
kerge vormitavus ning painutatavus. Varased plastikud olidki looduslike materjalide
derivaadid. 19-ndal sajandil toimus sünteetilise keemia arengus tormiline edasiminek
ning tänu sellele tulid uued tehnoloogiad kasutusel nii keemia-, paberi-, tekstiili kui ka
paljudes teistes tööstusharudes [6].
Poollooduslikud plastid
Parkesiin ehk tselluloosnitraat
Võib öelda, et poollooduslike plastide avastamine ja kasutuselevõtt on seotud esmalt
tselluloosi töötlemisega. Esimene tehisplastik oli tõenäoliselt parkesiin, mille avastas
Alexander Parkes, kes tutvustas materjali avalikult 1862. aasta Londoni
maailmanäitusel. Parkesiini toodetakse tselluloosist ning saadud segu muutub
kuumutades vormitavaks ning säilitab jahutades sobiva kuju [7].
Tselluloosnitraat (tselluloid)