Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Mesopotaamia kultuuri kannavad erinevatel ajastutel eri rahvused ja riigid. Sumerid lõid
inimkonna vanima tuntud kõrgkultuuri (u 4000 a e.Kr). Nad panid aluse arhitektuurile, maali- ja
ka aiakunstile, millele toetus hilisem areng. Sumeritele järgnesid kultuuripärandi kandjatena
semiidi rahvad, kes lõid Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia riigid.
Võrreldes Egiptusega oli Edela-Aasia riikides rikkalikult maad ja seetõttu olid rikaste inimeste
elamuid piiravad aiad suured parkaiad, kus peeti rahvapidusid ja kasvatati jahiloomi.
Mesopotaamia põhjaosa, kus elasid assüürlased ja hiljem pärslased, oli jahedam ja metsasem;
lõuna pool, kus elasid sumerid ja babüloonlased, oli aga kõrbesem. Sellega seoses erines ka
kummagi kultuuri maastikukujundus. Assüürlased ja pärslased, loomult sõdalased ja kütid,
armastasid piiramatuid steppe ja metsikuid tihedaid metsaalasid. Seetõttu olid nende aiad
mõõtmatus suuruses ja sarnanesid pigem parkidele
annaabi.ee 
