Mõisted kreeka mütoloogiast
Varasemais allikais
väidetakse ka, et moirad olevat sündinud ühest vanemast: kaosest (Chaos), ööst (Nyx) või
saatusest (Ananke).
Moirad esinevad müüditegelastena harva, ainult müütides Admetosest ja
Meleagrosest.
Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised
vandusid nende nimel.
Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste
seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased
nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima.
Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused:
Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema
kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast
peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja
Eirene (rahu).
annaabi.ee 
