·Coriolisi joud,selle pohjused ning moju ohu-ja veemasside liikumisele Maal- on inertsjoud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsusteemis. Kallutab liikuvat ohku gradientjou suunast pohjapoolkeral paremale ja lounapoolkeral vasakule. · Iseloomustada tuulte suundi ja ohurohu gradientjou suunda pohjapoolkera ning -lounapoolkera tsuklonites ja antisuklonites (kokku 4 varianti)- Pohjapoolkera: tsuklonis on liikumine sissepoole ning vastupaeva, antitsuklonis liikumine valjapoole ning paripaeva Lounapoolkera: tsuklonis liikumine sissepoole ja paripaeva, antitsuklonis valjapoole ja vastupaeva · Iseloomustada ohurohu globaalse jaotuse seadusparasusi ekvaatorist pooluste suunas (4 erinevat voondit koos rohkkondade iseloomustusega)- Ekvatoriaalne madalrohuvöönd, eriti mandrite kohal, nihkub sesoonselt koos paikesega. Lahistroopilised korgrohuvööndid (ca 30°NS), eriti tugevad ookeanide kohal Lahispolaarsed madalrohuvööndid (65°N, 55°S), ookeanide kohal, talvel
Almanahh- andmed. 180kr), laiused louna-ja pohjalaiusteks(0- suundade tn ja tP vahel ehk tb ja tf pikenduse vahel. 37. Efemeriidid sisaldavad järgmised 6 90kr).Geodeet.asimuudiks nim. kahetahulist nurka andmeid: te – referentsepohh, a0,5 – geodeet.meridiaani ja tasndi vahel.asimuuti loetakse traektoori suurema pooltelje ruutjuur, e – paripaeva 0....360kr. traektoori ekstsentrilisus, M0 – Astronoom.laius on nurk φ ja antud punkti labiva keskanomaalia, w0 – perigee argument, i- loodjoone ja ekvaatoritasandi vahel, inklinatsioon. astronoom
andma järjest nli helisignaali- ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb see helisignaal 11. rroostevaba koostama uue häireplaani. Paripaeva kokku keeratud trossid on 25% tugevamad kui anda otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt mõõtudega topsik vee jagamiseks vastupaeva keeruga, ehkki viimased on