Eesti kirjanduse ajalugu II
Konks aga selles, et Lepik hakkab uuema
rahvalaulu võtteid varakult kasutama (lorilaulu). Mõnel juhul ka otseselt irriteeriv lorilaul
joomalaul. Rõhutatud madalaus või veidi solgine lehk on sellel juures, see võiks olla midagi,
mis viisaka ja konservatiivse lugeja maitset proovile paneb. Võib öelda, et see stiil seeditakse
kuidagi ära ja selle nähakse ka enesepromoodilist alget.
Visnapuu on Lepikule oluline taustaautor. Ta ise on rõhutanud, et ta on parimet kontakti
saanud Eesti meelauuletajatega, naiste kirjutatust pole ta kunagi eriti aru saanud (Liiv,
Visnapuu, Talvik jm).
Modernism Lepiku jaoks on vabavärss, tal hakkab üksikkujund mängima senisest suuremat
rolli. Talle on iseloomulik ka religioossne ilming. Lepiku tekstid hakkavad koonduma ka
pikemateks sarjadeks. Kui meenutada hilisemat Kangro luule muutumist, siis seal on midagi
sarnast (vabavärss, pikemad sarjad, viited teistele tekstidele). Lepiku puhul on kontrastide ja
annaabi.ee 
