1927 asutati Oskar Looritsa algatusel ja juhtimisel Eesti Rahvaluule Arhiiv. Selle nurgakiviks sai Jakob Hurda kaastööliste abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille Loorits tõi ära Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Eri arhiivide juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus rahvaviiside ja -juttude heliplaadistamine. 1930. aastatel olid eesti rahvaluuleteaduses esindatud filoloogiline (August Annist) ja etnoloogiline suund (Oskar Loorits, Richard Viidalepp, Herbert Tampere). 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. Rahvaluule
tegevusvaldkonda kuulus töötajate organiseerimine töökohtadele, töölepingute tegemine ning klientide heaolu kontrollime. Selle aja vältel kui Timo töötas supermarketi osakonna juhatajana oli klientide rahulolu väga hea ning töö sujus väga korrektselt. Kuna Timo-l oli mõtted töökoha vahetamisest, siis otsiti talle asendajat ning asjendaja valitakse töötajate seast. Järgmised 2 kuud oli väga edukad, kuna töötajate motivatsioon oli põhjas tänu ametikõrgendusele, mis lubati parimaile töötajale. Uue töötaja leidmine läheb osakonna juhataja otsustada ning ta oli valinud 3 parimat välja ning järgneval nädalal oli tema otsustada kes tema mantlipärijaks saab. Timo valik seisnes Aleksei, Tarmo ja Kerti vahel. Viimase kuu klientide tagasiside näitas, et nemad on teinud kõige paremat tööd ning nende motivatsioon on kõige kõrgem. Igal töötajal olid kujunenud iseloomud Timo jaoks ning tänu sellele, et ta kõigi nende töötajatega