../............... 2. Leiu 6ige vastus: a) valgud koosnevad: l) aminohapete jaakidest 2) nukleotiididest 3) monosahhariididest 4) rasvhapetest 3p. b) sahhariidide pdhiiilesanne rakus on: 1) pariliku info siilitamine 2) alla energeetiliseks varuaineks 3 ) biokataltitisi teostamine 4) membraantranspordi tagamine c) steroidid on: 1) vees mittelahustuvad lipiidid 2) organismis moodustuvad antikehad 3) retseptorvalgud
veterinaar-, mikroobi-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. Veterinaargeneetika maaratlus ja uurimisobjekt Veterinargeneetika holmab geneetika neid aspekte, mis on seotud loomade haiguste, toodangu-ja eluvoimega (Nicholas, 1988). Veterinaargeneetika uurimisobjektideks on koduloomad ja ulukid ning nendel haigusi tekitavad mikroorganismid ja parasiidid (Pavel et al., 1988). Veterinargeneetika uurib loomade parilikke anomaaliaid, pariliku eelsoodumusega haigusi ja sellega seoses ka pariliku eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias. Sellest aspektist lahtuvalt voib veterinaargeneetikat kasitleda kui patogeneetikat e parilikkuse patoloogiat (Wiesner & Willer, 1974). Veterinargeneetika objektiks on ka: (1) loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, (2) loomade veterinaarne selektsioon, (3) mikroobigeneetika veterinaarsed aspektid, (4) farmakogeneetika veterinaarsed aspektid jne. Valdkonnad veterinaarias, kus geneetika kui teadus leiab rakendust:
GMO on organism, mille parilikkustegureid (genoomi) on inimese poolt muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geneetiline muundamine leiab aset siis, kui kasutatakse vahemalt uhte jargmistest meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse valjaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad voimelised jatkuvalt paljunema; 2) valjaspool organismi valmistatud pariliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe voi enama raku uhinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*: 1) viljastamist valjaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni voi mond muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud poluploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * -kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule voi geneetiliselt muundatud organismi.
annaabi.ee 
