Alexandre Dumas
Margot" algusaasta, siis näeme, et ka Dumas' puhul võib rääkida sama grandioossest plaanist haarata maailma tervikuna, kui seda
tegi Balzac oma "Inimlikus komöödias".
Dumas ei kirjutanud oma teoseid üksi: olles pidevas rahahädas muutus tema kirjutusviis sageli äriliseks. Suure tõenäosusega
näiteks ei kuulu mitte talle endale, vaid tema kaasautorile nimega Maquet, "Musketäride" kolmanda osa, "Vikont de Bragelonne"
mitmed peatükid lõpuosast (alates Vaux' lossi- ja pargistseenidest, Athose hüvastijätt pojaga jm). Lepingus kirjastajaga oli
selgesõnaliselt üteldud, et raamat ei ületa 13. köidet ning lisatöö eest juurde ei maksta: pärast lehekülgede ja ridade hoolikat
kokkulugemist lõpetas Dumas kirjutamise, hakates tegelema uute plaanidega ning õnnetul kirjastajal ei jäänud üle muud, kui Maquet'
käest vajalikud peatükid välja pressida. "Musketäride" juurde naasis Dumas veel vaid korraks selleks, et raamatule joon alla