Kloostrimõis Kolgas
Lähtun sellest, et tegu võis olla juba keskajast pärit elamisaidaga
(fatbur Lundi nimistus). Kui oletada, et Põhjasõja-nimistu puust elumaja asus praeguse
teenijatemaja kohal ja puust valitsejamaja valitsejamaja kohal (või ka vastupidi), siis kuhu jäi kivist
19
ait? 1700ndate lõpu nimistus kivist aita aga enam ei mainita, on aga kivist aiamaja (aednikumaja?).
***
Kui nüüd pargiservalt leitud paksu müüri juurde tagasi tulla, siis tornelamu asukohana oleks see
väga kohane tsistertslaste jaoks - kohe kõrval on veerohked allikad ja kalatiigid, koht ise asub
mäenõlval ehituse jaoks piisavalt kõrgel ja kuival kohal. Allikas, mida tänapäevastel kaartidel
näidatakse voolavat välja tõllakuuri juurdeehituse läänemüüri alt, saab alguse hoopiski selle
juurdeehituse seest. Veel mõni aastakümme tagasi jäi allikas tol ajal ait-keldrina kasutusel olnud
hoone põranda alla