Kukruse mõisapark ja polaarmõis
taraenelas (Spiraea chamaedryfolia), leidub ka suurt läätspuud (Caragana
arborescens), kuslapuud, erinevaid kibuvitsasid, sarapuud ja selle punaselehine
sort (Corylus avellana forma rubra), punast leedrit (Sambucus racemosa),
ebajasmiine ja sõstraid. Põõsastikud moodustavad hea ülemineku alleelt
ümbritsevatele põllumaadele. Kohati kipuvad nad aga alleesiseselt piirama
vaateid ning nendest kohtadest tuleks põõsad eemaldada. Pargiplaanide alusel
tuleks järgida vanade vaatesihtide kulgemist. Kalmistu on lähisminevikus olnud
küllalt hästi hooldatud. Pidevalt on niidetud ning piiratud laienevaid põõsastikke.
Puistu seisukord on rahuldav, surnud ja suremas puid on vähe.
Kalmistu silmapaistvaim puu on hariliku tamme kultivar (sort) `Pendula'. Oma
vanuse poolest on tamm ainulaadne. Selle puursüdamikus loeti 148
aastarõngast. Sellise kõrguse ja vanusega (157 aastat) puu võidi istutada 1850.
aastatel 19