Holden hiilisgi vanemate koju sisse ja rääkis väga pikalt ja laialt oma õega. Holden lahkus aga peale pikka jutuajamist ja läks oma lemmik õpetaja hr. Antolini juurde . Õpetaja oli aga purjus ja lubas Holdenil sinna jääda, kuid Holden lahkus kuna hr. Antolini hakkas pervertitsema. Holden sai kokku jälle oma õe Phoeneiga ja rääkis talle oma plaanist, et ta tahaks lahkuda, õde aga seda ei lubanud ja nad läksid pikale jalutuskäigule linna peale. Holden istus pargipingile ja hakkas nutma. Raamat lõpebgi sellega, et Holden on ikka samas halvas seisus kui raamatu alguses. Peategelane Holden oli selline poiss, kes armastas väga oma õde ja kiitis teda alati . Samas tundub Holden selline ülbe, aga samas ka mitte . Natuke tundub, et isegi ta on heasüdamega poisike, aga samas jälle ei tundu. Ma ei oskagi Holdenit niimoodi iseloomustada . Kord tundus ja heatahtlik, teine kord jälle selline pahatahtlik .
taas kümnerublalisteks ning ennustab einelauapidajale surma maksavähi tõttu. Sellest satub einelauapidaja veel suuremasse segadusse ning tormab kiiresti arsti juurde, kes ta läbi vaatab, leidmata midagi murettekitavat. Meistri armastatu, kelle nimi on Margarita, ärkab ühel hommikul üles tundega, et sel päeval peab midagi juhtuma. Ta sõidab Kremli müüri ääres asuvasse parki ning istub pargipingile. Seal alustab temaga vestlust Azazello, kes kutsub teda Wolandi juurde. Margarita küll kõhkleb, kuid soovist Meistrit näha jääb nõusse. Margarita sõidab koju ja jääb kannatamatult õhtut ootama. Kui kell lööb pool üksteist, määrib ta end Azazellolt saadud kreemiga kokku ning saab tagasi oma noorusliku ilu ja lisaks veel lennuvõime. Azazello helistab ning Margarita jätab mehele kirja, et ta hakkas nõiaks, kingib oma koduabilisele odekolonnipudeli, istub luua selga ning sõidab
Meistri armastatu nimi oli Margarita Nikolajevna. 30-aastanevMargarita oli abielus väga tuntud eriteadlasega. Tema mees oli kolmeks päevaks komandeeringusse sõitnud. Margarita nägi unes, et onnist astub välja meister ja kutsub teda enda juurde, Margarita arvas, et see tähendab ta enda peatset surma või taaskohtumist. Margarita sõitis trollibussiga samasse kohta, kus ta oli meistrit kohanud. Trollis räägiti surnukehast, kelle pea oli kirstust ära varastatud. Mrgarita juurde pargipingile tuli istuma ühe kihvaga mees, Margarita sai teada, et trollis oli räägitud Berliozist. Kihvaga mees meelitas Margarita välismaalasega kohtuma. Ta andis Margaritale kreemi ning lubas kell 10 helistada ning öelda, mis edasi tuleb teha. Kahekümnes peatükk: Azazello kreem Täpselt pool kümme määris Margarita end kreemiga. Kreem muutis ta kümme aastat ilusamaks. Margarita andis kõik oma riided, kingad, pesu, sukad teenjannale. Mehele kirjutas ta lühikese hüvastijätukirja