Vagula järv, võhandu jõgi ja madalsoo
Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk
põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes
veekogu suurt pindala.
Kahepaiksete ja roomajate uuringuid Vagula järve piirkonnas Keskkonnaameti Põlva- Valga-
Võru regiooni andmetel pole tehtud.
Nahkhiirteliikidest on Vagula järve kaldal registreeritud kolm liiki, kelleks on veelendlane
(Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja parginahkhiir (Pipistrellus
nathusii). (Masing, 2004). Vagula järv on neile liikidele tähtsaks toitumisalaks.
Poolveelistest imetajatest on Vagula järv toitumisalaks ja elupaigaks saarmale, mingile, ja
koprale. Natura standardandmebaasi järgi (Keskkonnameti Põlva-Valga-Võru regioon) on
Vagulas rohkem kui 5 saarmast.
(Joonis 3. Vagula järv. Allikas: maa-ameti geoportaal)
5
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi