Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
arengueeldused, mis taandasid kodanliku esteetika. 20. sajandi alguse Saksamaal muutus
aktiivseks liikumine loodusliku keskkonna säilitamise eest, mis propageeris kohalike taimede
kasvatamist eksootiliste taimede asemel. Seda peeti peamiseks võtmeks ehtsa, Saksamaale
iseloomuliku keskkonna säilitamisel. Park pidi muutuma oma ülesehituselt nõnda, et rahuldaks
suurte masside soove. Ka sotsiaalsed ja funktsionaalsed aspektid vajasid suuremat tähelepanu.
Uus pargimaastik pidi väljendama tarbija vajadusi rohkem kui abstraktseid iluideaale.
Pargikujundus oli seega enamasti inimese, st kasutajakeskne. See on ka igati loomulik areng, kui
vaadata samaaegseid arhitektuurisuundi - propageeriti moodsat elulaadi ja funktsionaalset
arhitektuuri - Walter Gropius, Le Corbusier, Mies van der Rohe, Adolf Loos on tuntumad nimed
sellest ajastust (vt modernismi osa). Ideede kiireima leviku innustajana Saksamaal võiks pidada