Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
maksude, andamite või rentide sissenõudmiseks. Konkreetseid andmeid üksikute mõisaehituste
kohta on alles 15. sajandi lõpust alates (Eesti mõisad 1994).
Saksa õpetlane ja kirjanik Adam Olearius avaldas 1647. a oma reisikirjades joonise, millel
kujutas Kunda mõisa. Joonisel oli näha, et mõisa lihtsad puitmajad paiknevad ruudukujulise õue
ümber. Aia- ja pargikujundusest siin veel juttu olla ei saa, kokku puutuvad keskaegsest
kindlusest pärinev range ruudukujuline õu ja hilisemale pargikujundusele iseloomulik vaba
loodus.
13. sajandi mõis asus tavaliselt väljaspool külapõlde, külast eraldi. See oli lihtsalt eraldiasetsev
talu, kuhu talupojad pidid tulema oma makse maksma, ega tähendanud midagi vägivaldset
peale maksude nõudmise iseenesest. Mõisa vägivaldne asutamine küla maadele koos küla
lammutamisega on rohkem nn uuema aja, 17.-19. sajandi nähtus. Ka Vana-Liivimaa traagiline
saatus oma alaliste sõdadega, mässude, katku- ja näljaaegadega mängis maavalitsejaile kätte