OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
Sellega tuleb arvestada ruumi
kavandamisel puule (ruumi all tuleb mõista ruumi nii võrale kui juurtele). Seemnest
kasvatatud okaspuuliigid sobivad peamiselt pargihaljastusse, sh. metsapargid, kus
okaspuid peaks olema vähemalt kolmandik puude kogumassist.
Okaspuude kasutamist linnade avalikel haljasaladel aga takistab nende vähene vastupidavus
linna- ning tööstuspiirkondade tingimustele - tolmule, vingugaasile, tänavasoolale ning sellest
õhku paiskuvatele aerosoolidele jm., millest pargikeskkond on vaba. Vaid küllalt vähesed
okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea
pungens), serbia kuusk (Picea omorika), sabiina kadakas (Juniperus sabina) ja selle sordid,
harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mägimänd (Pinus mugo). Suhteliselt
vastupidavateks võib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning
teisi männiliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik
annaabi.ee 
