läbiviimisega. 8.8 Treener-pedagoog on kohustatud tõstma oma ametialast kvalifikatsiooni, võttes osa vastavatest kursustest ja seminaridest. IV TEENISTUSALASED ÕIGUSED 9. Treener-pedagoogil on õigus: 9.1 Saada spordikooli administratsioonilt vajalikku informatsiooni oma tööülesannete täitmiseks. 9.2 Saada vajalikku materiaalset kindlustatust oma töö läbiviimiseks. 9.3 Teha ettepanekuid spordikooli töö paremustamiseks. 9.4 Esitada kaebus administratsiooni otsuse kohta kõrgemal seisvale organisatsioonile. V VASTUTUS 10. Treener-pedagoog kannab administratiivselt vastutust vastavalt Töölepingu seadusele ja töötajate Distsiplinaarvastutuse seadusele. 11.Treener-pedagoog vastutab dokumentide ja informatsiooni säilitamise eest, mida ta kasutab oma töös ja mis antud talle säilitamiseks. 12. Treener-pedagoog kannab vastutust ohutustehnika nõuetest kinnipidamise eest oma
aastal. Undi veehoidla ja Savikoja paisjärv rajati Sootaga sovhoosi karjamaade vihmutussüsteemi tarvis varuvee kogumiseks (vihmutussüsteemi Volzanka toiteveena - Sootaga suurfarmi kultuurkarjamaade vihmutussüsteemide 1 ja 2 veega varustamiseks). Paisjärved rajati Pupastvere peakraavile, mis saab alguse Pupastvere järvest ja suubub Amme jõkke. Rajamine toimus Sootaga sovhoosi juhtkonna algatusel, mitte käsukorras, kultuurkarjamaade söödabaasi paremustamiseks ja majandi piimatoodangu tõstmiseks. Kaasajal järved (kunstlikud veehoidlad) ei täida enam esialgset funktsiooni. Kuna vihmutussüsteemi häireteta töötamiseks vegetatsiooniperioodil ( mai august) ei piisanud 30 mm kastmisnormi korral järvede veemahust kolmeks kastmisringiks, siis ehitati 1978.a Sootaga sovhoosi initsiatiivil koos vihmutussüsteemiga Savikoja tehisjärve täitmiseks ca 1 km pikkune torustik Vasula õunaaia vihmutuse
Küllap Vassili oligi tubli, aga antud juhul on tegemist komsomolialgorganisatsioonile omase stiiliga, kellestki konkreetsest noormehest pidi kirjutama. Analüüsitud ajalehtede uudised võis jagada kultuuri- majandus-, haridusuudisteks ja sotsiaalsete sündmuste kajastuseks. Et majandus oli ellujäämiseks esmatähtis, arendati seda edasi, et toodangunumbreid tõsta. Selleks suurendati seafarme ja metsamajanduses taheti ülesannetega enne tähtaega hakkama saada. Töö paremustamiseks remonditi töövahendeid traktoreid, kombaine jms. Suurendati seakasvatust, sest selle majandusharuga tegelemist soosis aeg. Metsamajanduses sooviti saavutada parimat. Eesti rahvas on haridust alati oluliseks pidanud. Ajaleheveergudel käsitleti kooli ja kodu ühte suunda vaatamise tähenduslikkust. Lapsed elasid oma elu ja nendele pakuti arenguks parimat. Küll aga ei suuda kool teha harimatust inimesest haritud kodanikku, sest kõik algab õppurist endast, tema kodust. See,
annaabi.ee 
