suunatud kuumenenud õmblusmetallile, keevitustraadi antakse põleti järle. Põleti suudmikuga võngutatakse ristisihis või mööda spiraali. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, 6 on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja -lämmastiku eest ning õmblusmetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Paremsuunalise keevitamise tootlikus on 20%...25% suurem, kuid gaasi kulu on 20%...25% väiksem võrreldes vasaksuunalisega. Paremsuunalist keevitusvõttet on otstarbekas kasutada paksude detailide keevitamisel või suure soojusjuhtivusega metallide puhul. 1.5.3.2 Vasaksuunaline keevitus. Vasaksuunalist gaaskeevitamist (leftward welding) kasutatakse 2...3 mm paksusega terase ja kergesti sulavate metallide keevitamiseks. Vasaksuunalisel keevitusel liigub keevituspõleti paremalt vasakule ja keevitusleek on suunatud keevimata õmbluse servale. Keevituse lisametalli antakse keevitusleegi ette.
keevitatava metalli liigist ja paksusest. Keevitamist alustatakse suure kaldenurgaga (risti), sest see soodustab metalli kiiremat kuumenemist, seejärel vastavalt metalli kuumenemisele vähendatakse kaldenurka kuni detaili antud paksusele. Keevitamise lõpetamisel tuleb aga kaldenurka hakata järk-järgult vähendama, sellega täidetakse paremini kraater ja väldime metalli ülepõletamist. Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda -- vasak- ja paremsuunalist keevitamist. VASAKSUUNALINE keevitamine toimub paremalt vasakule, (vasakukäelistel vasakult paremale). Keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. Kasutatakse öhukeseseinaliste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Õmblus on hästi nähtav ja saadakse hea väljanägemisega. Eelised: sile pealispind; väike soojussisestus; hea kasutada kuni 3 mm metalli keevitamisel. Puudused: