"Kodanikud, huvid ja demokraatia"
Klassikuuluvust, mis seostub sotsiaalmajandusliku positsiooniga, peeti Euroopa
hääletusmustritele omaseks kuni 1970.–1980. aastateni. Väideti, et töölisklass hääletab
valdavalt vasakparteide, jõukamad kesk- ja kõrgklassi inimesed aga paremparteide poolt.
Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. 20. sajandi lõpupoole ei
ole valijate eelistused enam nii selgepiirilised; ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid,
oluline osa sinikraedest hääletab paremradikaalsete rahvuslaste poolt.
Nende muutuste taga on paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ja elustiil. Oma
mõju avaldavad ka erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ning
hägusemaks. Seetõttu lähtuvad valijad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse
probleemi (maksureformi, perepoliitikasse), aga mitte programmist või ideoloogiast
tervikuna.
Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Ühed usuvad, et
annaabi.ee 
