riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis tööliste huve kaitsev Tööerakond, mis sai ka konservatiivide põhiliseks vastaseks. Nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid ja et elanike vahel ei oleks suurt varalist ebavõrdust. Sellega võitsid nad valijate poolehoiu ning ka Suurbritannias säilis demokraatlik kord. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja pareminini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele jääb veidi alla Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fašistlik Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liit ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud
toimub automaatiliselt ja ilma eriliste pingutuseta, ilma eesmärgiks seadmist. Sunduslik mälu iseloomustatakse konkreetse eesmärgiga, kasutades mingisuguste nippidega. Sellel juhul meeldejäätmise ja taastuse protsessid on spetsiaalsed ja see protsess nõuab inimesest pingutust. Juhuslik meeldejäätmine ei ole ilmtingimata nõrgem, kui sunduslik, mõnede elu juhtudes see edestab teda. Näiteks sai selgeks, et pareminini jäätab meelde see materjaal, mis on aru ja tähelepanu objekt, on sihiks, aga mitte tegevuste elluviimise meetmed. Juhuslikult paremini jäätab meelde ka see materjal, millega on seotud raske intellektuaalse tööga või millele ta annab suurt väärtust. On uuritud,et juhul, kui meeldejäätava meterjaliga on seotud suur töö tema mõtestusele, klassifikatsioonile ja paigaldamisele temas selgegeid sisemiseid ja väliseid sidesid, juhuslikult ta saab töötada paremini, kui sunduslikult