Õiguse üldteooria
See on
funktsionaaselt õigustloov akt. PS annab seadLusandluse õiguse presidendidle. Seega kuigi
President on tema pädevust silmas pidades haldusorgan, siis on tal täita ka
legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt
haldusorganiks oleva riigiorgani aktid (dekreedid on õigustloovad aktid, mida võtab vastu
haldusorgan). Dekreediõiguse all mõeldakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Ent
parelamentaristlik riigimudel ei suhtu sellese eriti soosivalt, sest dualism vähendab
parlamendi osatähtsust. Presidendil õigus anda vastavalt PS-le:
1. erakorralisi dekreete– juhtudel, kus RK ei saa kokku tulla ja on tekkinud
edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 108); ja
2. hädadekreete –olukord, kus VV on välja kuulutanud eriolukorra - RK ei saa või ei
jõua kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 87 p 8).