Taasiseseisvunud Eesti presidendi
Meri tundis, et tema
rahvusvahelistest suhetest oleks Eestile tulevikuski abi, nii et otsust teha oli kerge.
Alguses paistis, et Rüütel võidab kohe esimeses ringis, aga valimiste lähenedes hakkas
ilmuma veel kandidaate. Lisaks Merile ja Rüütlile pretendeerisid presidendiks ka Eesti
tuntumate teisitimõtlejate hulka kuulunud Lagle Parek ja väliseestlane, politoloogiadoktor
Rein Taagepera, kes oli ka valimisseaduse autoreid. Rüütel läks esimesele ringile soosikuna,
kuid Taageperale ja Parekile anti nii palju hääli, et ükski kandidaatidest ei saanud
lihthäälteenamust.
Teisele ringile pääsesid Rüütel ja Meri. Valimiste võitja Isamaa oli parlamendis
juhtpositsioonil, lisaks andis Taagepera oma toetajate hääled Merile. Nii tekkis enamuse
koalitsioon, kelle toel Meri võitis hääletuse 59:31. Lennart Merist oli saanud Eesti Vabariigi
president. Oleks võinud ka teisiti minna. "Elu on täis paradokse. Ega Meri eriti õnnelik olnud,
kui ta pidi välisministri kohalt lahkuma
annaabi.ee 
