Modernism ja muusikateater
Vene kultuur sattus pärast 1917. a. bolševistliku revolutsiooni väga ebasoodsatesse
tingimustesse. Lenini kurikuulus loosung „Kunst kuulub rahvale“, tähendas seda, et kõik
kultuuriilmingud pidid Nõukogude Venemaal teenima kommunistlikku propagandat. Loodav
muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav.
Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes teineteise võidu kirjutasid vaimustunud oode küll
Leninile, Stalinile ja kom. pareile. Heliloojad kes sellega kaasa ei läinud, oli oht saada
„keelatud heliloojateks“.
Dmitri Šostakovitš (1906–1975)
1919–1925 Peterburi konservatoorium
Pianist (käis Chopini konkursil) ja helilooja (lõputöö 1. sümfoonia)
Ta oli Meyerholdi teatris pianist-helilooja.
Oma esimese ooperi „Nina“ (Nikolai Gogoli süžee), kirjutas Šostakovitš 1928. a., mis tekitas
pärast esmalavastust tormilisi diskussioone. Lugu ise on kantud absurdihuumorist. Tegevus
toimub 19. saj. Venemaal