· Uurija Joe Nickelli järgi: "... külgnägemine on väga tundlik ning võib kergesti valeinfot anda. Eriti just õhtuti, mil aju on väsinud ning võib nähtut kergemini valesti tõlgendada · See, et nähakse kummitusi niiöelda silmanurgast võib olla põhjustatud tundlikkusega inimese silmades, mis lubab näha külgedele ning tunda ära liikumist, kujundeid. · Teine asi, kuidas nägemisorganid meile vingepussi mängivad, on pareidoolia ehk maatriksistamine inimese aju püüab võõrad ja tundmatud objektid seostada kiiresti juba tuttavate kujunditega ning inimene võib näha asju, mis on tegelikult miski muu. Nägemismeele iseärasused · Tegemist on inimaju omapäraga, mis tagas kunagi inimese ellujäämise. Carl Sagan arvas, et selline omapära on kõikidel inimestel ja see võimaldab võimalikult väheste detailidega aru saada näojoontest halvas nähtavuses või kaugelt. Samas
teadvusetuse korral) Tajumise kvalitatiivsed häired Meelepetted (illusioonid, hallutsinatsioonid) Meelepetted tajuelamus ei vasta tegelikkusele (erinevalt kujutlustest ei teadvustata meelepetete puhul, et tegemist on subjektiivsete elamustega) Illusioon e. eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine (nt vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana); füsioloogilised illusioonid, pareidoolia. Hallutsinatsioon tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega (objektidega). 1)kuulmishallutsinatsioonid 2) nägemishallutsinatsioonid 3)haistmishallutsinatsioonid 4)maitsehallutsinatsioonid 5)puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid 6) vistseraalsed hallutsinatsioonid(keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused) 1)hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei