Teemad: Ameerika ühendriikide välis- ja sisepoliitika 1950.-1960. aastatel - Välispoliitika- Peamiseks muret tekitavaks vastaseks oli NSV liit. Kuigi NSV liidu majanduslik olukord oli tunduvalt halvem kui USA-l suutis NSV liit toota piisavalt relvi et ähvardada USA julgeolekut. Sisepoliitika- USA sisepoliitilises elus polnd midagi erilist muutunud. Riigipeaks oli ikka president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosenes kahest kojast-Esindajate Kojast ja Senatist. Jätkus ka pareide võitlus- Demokraatliku ja Vabariikliku. Vietnami sõda - USA abistas neid riike kus oli kommunistliku riigipöörde oht. USA toetas ka kommunismivastast liikumist NSV liidusja teistes idabloki maades. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu.USA aitas Lõuna-Vietnamlasi tuues oma üksusi nende aladele, pommitades Põhja- Vietname ning tuues sõjamoona. Sõda muutus julmemaks kuna
Valitsuse koosseis tehti teatavaks 5.septembril 1944.aastal , kuid ministrite täielik nimekiri kinnitati alles 9.septembril.Kabineti lõplik koosseis oli vist kõige rahuldavam , mida antud tingimustes oli võimalik kokku ajada.Bidault'e usaldati välisministeeriumi juhtimine.Valitsusse kaasati veel kolm väga aktiivset liiget.Pierre Mendes-France võttis oma hoole alla finatsid.Ülejäänud liikmeid neid oli kolm olid ustavad pareide esindajad.Võib arvata , et Prantsusmaa kokkuhoidmiseks piisab nendest ministritest , kuid nii ei arvanud de Gaulle.Nagu tol ajal märgiti , oli tegelikult tegemist läbinähtava ja vanamoelise poliitilise sepitsusega.Ilma seda mõistmata oli de Gaulle poliitikud mitte üksnes läbi tagaukse sisse lasknud , vaid ka andnud neile tähtsa koha Prantsusmaa tulevikus. Kui uus valitsus oli kokku ajatud , oli Charles'il aeg määrata üldine poliitiline kurss ja selgitada oma
annaabi.ee 
