Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
nende tegevus soikus. Vene võimu alla siirdumine ei tõotanud koolidele head, sest
tsaaririigis polnud rahvahariduslik mõte juurdunud, ja 17. sajandil puudusid ilmalikud
koolid täiesti. (Talve 2004, lk. 229)
Baltimaades jäi kehtima senine koolikorraldus. Riias alla kirjutatud lepingu teises punktis
deklareeriti:”Sellel otstarbel jäävad, hoitakse alal või seatakse uuesti korda maal ja
linnades kirikud ja koolid…selles seisukorras, nagu nad kõige rahulikumatel ja
pareamatel aegadel sisse seatud ning ehitatud olnud.” (Andressen 2003, lk. 65)
7
Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga seotud kooliküsimustesse.
Kirikuvõimude tähelepanu koondus uute hingekarjaste leidmisele ja kirikumajanduse
korraldamisele. Rüütelkonnal ei olnud koolide vastu enam mingeid kohustusi. Eesti- ja