Merikotkas
hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on
enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Merikotka noorlind on tunduvalt heledam
vanalinnust, sulestikus on palju valgeid toone, mis vahelduvad tumedatega. Noore merikotka
nokk on must, hiljem muutub järjest heledamaks, vahanahk ja jalad aga kollased.
Toitumine:
Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur lind, siis alates
pardisuurustest lindudest ta suurte lindude seas erilist valikut tegema ei pea, kes ette jääb, see
lõpu leiab. Sööb peaaegu kõiki, kellest jõud üle käib. Eestis on peale veelindude (pardid,
kajakad, pütid, kosklad, lauk) ja kalade (haug, latikas, koger, tuulehaug, ahven, angerjas)
leitud kotka toidulaualt sookurge, must-toonekurge, hüüpi, kõrvukrätsu ja mõningaid
imetajaid. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud
annaabi.ee 
