Eesti rahvamuusika
ligikaudu 2 cm kaugusele hammas. Puu tehakse märjaks, koor taotakse lahti ning keeratakse pealt ära. Väljakeeratud puust tehakse
puhumisotsa piluga keel ja vastasotsa punn. Niisuguseid pille mängiti kõige rohkem kevadel, kui puukoor oli lahti. Vilepillil sai mängida laulu-
ja tantsulugusid.
Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Sabaosa kujutab vileseadeldist, külgedel
paikneb kaks sõrmeava. Pardipilliga saab mängida lihtsamaid lugusid.
Roopill (kõrrepill, rukkipill) on pilliroolülist või õlekõrrest pill, mille ülaosas on piklik keel, sõrmeavasid on neli kuni kuus. Roopilli hääl on
eriti tugev ja veidi terav. Pilli mängisid peamiselt karjased ja vanemad inimesed.
Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) tehakse harilikult männioksast, mille süda on välja keeratud. Valmistusviis on
sarnane roopilli omaga
annaabi.ee 
