Zoosemiootika
rändavad paikadesse, kus tingimused soodsamad, toitu rohkem, tehes perioodilisi
rändeid. Rändamisvõimekus tähendab seda, et linnud väga levinud üle kogu
maailma, erinevatesse ökoniššidesse (nt üksikutel saartel imetajaid sageli vähe,
aga linde on), nad on ka kitsamalt spetsialiseerunud erinevateks eluviisideks,
erinevused päris suured.
Röövlindudel küllalt hea binokulaarne nägemisväli (saavad hästi kaugust
hinnata), samas nt hanelistel või pardilistel väga hea üldala nägemine, aga väike
binokulaarne ala.
Inimesed eelistavad linde (ja ka imetajaid), kellel on samasugune silmade asetus
nagu meil endal (suur binokulaarse nägemise väli), seega inimesed eelistavad
sageli röövlinde lepislindudele.
Sageli kui lind ise värviline, siis lähtub ka liigisiseses kommunikatsioonis palju
värvidest. Lindudel neljanda värvitüübi nägemine (ultravioletne).
Sugulises valikus ei ole mängus üksnes ratsionaalsed otsused, vaid ka