Viikingid kui kultuurikandjad
viikingilaevad olid umbes 20 - 24 m pikkused ja 3 - 5 m laiused. Nad kaalusid tühjalt umbes
8,5 tonni, meeskonna ja varustusega ulatus veeväljasurve aga 18 - 20 tonnini. Iga laev
mahutas 20 - 50 meest ja 8 14 hobust.
Viikingite laevameistrid kasutasid laeva ehitamisel klinkerit (tuntud ka kui ülekattega
laudis) ehitusstiili, mille puhul löödi lauad kinni nii, et üks laud kattis teise ülemist serva.
See andis laevale metsikutes vetes parema paindlikkuse. Pardaplangud olid omavahel
ühendatud raudneetidega. Viikingite laevad olid tavaliselt mõlemalt poolt ühesuguste otstega
ning tänu sellele said nad kiiresti sõidusuunda muuta. Tüür kanti lihtsalt laeva teise otsa ja
kinnitati alati laeva paremale poolele. Pikkadel ulgumerereisidel kasutati rooli asemel ahtri
lähedal paremasse pardasse kinnitatud aeru. Sellest pärinevad ka laevandusega soetud
mõisted tüürpoord (sõnast styra) parema poole ja pakpoord vasaku jaoks. Kummaski pardas