Tõde ja Õigus II Terve tekst
poolpimedad silmad Ollinole tõstis, valgusid prilliklaaside tagant pisarad välja.
,,Mis teiega ometi on, härra Molotov?" küsis Ollino rabatult.
,,Olge ingel ja muretsege mulle täna raha," palus Molotov sootuks inimlikult.
,,Hea küll, ma annan omast taskust, niipalju kui on," ütles Ollino nüüd.
,,Issand, teie olete Jeesus Kristus, mitte inimene, teie olete õnnistegija!" hüüdis Molotov püsti
karates. ,,Ja mina olen röövel ristisambas, see, kes pardaiisi sai."
Aga Ollinol ei olnud niipalju kui vaja ja sellepärast pidi ka härra Maurus, kes jällegi söandas
jalad tuppa pista, oma kukru tühjendama. Nõnda ei osanud Molotov lõpuks suure rõõmu pärast
muud teha, kui langes korda mööda kaela Ollinole kui ka direktorile, ise kinnitades:
,,Teie olete inglid, jumala eest, inglid! Kunagi poleks ma uskunud, et teie olete niisugused inglid!"
Ja siis tormas ta uksest välja.
,,See inemine on hulluks läind," arvas härra Maurus