Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees Mohammed Daoud, kehtestas vabariikliku riigikorra ja asus jõudsalt arendama suhteid põhjanaabri Nõukogude Liiduga.1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde
Sõjakuriteod Afganistanis (1979-1989) Klaid Melnikov • 1933. aastal tõusis Afganistanis troonile kuningas Zahir Shah, kes valitses riiki 40 aastat. • 1960. aastatel hakkasid riigis tekkima esimesed demokraatia alged, neist mõjukam oli Afganistani Rahvademokraatlik Partei. • Liikumine jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks liikumiseks: ▫ Khaliq (rahvas) ▫ Parcham (lipp) • 1973. aasta riigipöörde järel loobus kuningas troonist. • Peale seda asuti looma suhteid NSVL-ga. • Peale 1978. aasta riigipööret asuti riigis looma sotsialistlike reforme, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. • 1979. aastal viis NSVL oma väed Afganistani, et mitte kaotada mõjuvõimu oma lõunapiiril USA-le. • NSVL sõdis Afganistanis mudžahiidide vastu, keda toetasid USA, Pakistan, Suurbritannia, Egiptus ja Saudi-Araabia
erinevusi ma küll ei leidnud. Ma mainisin seda pärast kontserti ka emale ja ka talle oli tundunud, et lugusid üksteisest meloodia järgi eristada on raske. Siiski oli tema arust üks lugu teistest natuke erinev (enam ei mäleta milline neist). Kontserdil mängiti kokku seitsme erineva helilooja teoseid (kui välja arvata see esimene sissejuhatav lugu, mille kohta puudub täpsem informatsioon). Nendeks olid C. Dieupart, G. Keller, G. Finger, W. Williams, W. Croft, A. Parcham ja H. Purcell. Mina neist autoritest varem kedagi kuulnud polnud. Iga teos oli jagatud väiksemateks osadesks. Näiteks: Adiago-Allegro-Adiago-Allegro-Presto. Igal teosel olid need osad erinevad, sellegipoolest ei suutnud mina neid meloodia poolest eristada. Võib-olla ei suutnud ma lihtsalt keskenduda muusikale, kuna ma olin natuke väsinud veidi varem tehtud spordist. Teosed tervikuna tundusid mulle ikka ühesugused. Pillimängijaid oli neli