Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana
oli järsk kõigil elualadel, kuid esimesel nõukogude aastal olid uued võimud rohkem hõivatud
poliitiliste ja majanduslike valdkondadega. Kultuuri jõudis stalinliku terrori täisvägi alles
sõjajärgsel ajal. Esialgu rakendati siin kõrvuti piitsaga präänikut, ahvatledes kunstnikke
riiklike tellimustöödega ning lisades teatritele toetussummasid, mis lubas (eriti perifeerias)
truppe suurendada. Vasakpoolsed meeleolud olid kultuuriinimeste seas traditsiooniliselt
tugevad; nii nende kui paratamatustunde ajel läksid nüüd mitmed murranguga kaasa."
(Rähesoo 2011: 228)
Sisuliselt tähendas Nõukogude Liidu okupatsioon Eesti territooriumil 1940 aasta algul seda, et
totaliataarses riigis ei olnud võimalik jätkata teatriga nii nagu varem. Kuna Nõukogude
ideloogia seisnes selles, et kõik on võrdsed, kaotas sellega teater. Kultuur ja kunst on kindlasti
teatud määral sõltuvuses riigist ja selle valitsusest. Üks küsimus, mis tekib seoses riigipoolse