Toponüüm ehk Kohanimi
Mugandnimede hulka on
soovitatav hoida võimalikult väikesena. Eeltoodud näited ja nendetaolised juhtumid käivad
rahvusvahelistel nimekongressidel sõlmitud rahvuskeelsuse kokkulepete vastu, mistõttu neist
on tulnud eesti keeles loobuda.3 Erandolukorras on mõnede väljaspool meie keeleala seisvate
objektide (koha, isiku, kauba vm) päris meiekeelsed nimed – eksonüümid, mille tüübid
jagunevad veel paralleeleksonüümideks ehk naarusnimedeks ja paratamatusteks
eksonüümideks. Seesugused nimed on enamasti ajalooliselt kujunenud, nt Siber, Saksamaa,
Aleksander Suur, Peeter Esimene. Tihti on nad naabrusnimed, mis kajastavad naabrisuhteid
rahvaste vahel. Nt Venemaa (Россия), Rootsi (Sverige), Ojamaa (Gotland), Kuramaa
(Kurzeme), Võnnu (Cēsis), Väina (Daugava), Koiva (Gauja), Turu (Turku), Oudova (Gdov),
Pihkva (Pskov). Vastandmõistet – kohalikku ametlikku nime – tähistab sõna endonüüm, vt
sama näiterea sulgudes nimed
annaabi.ee 
