Tudevate kooniliselt teravate hammaste paksus on 6-10 mm; 19-28 paari neist asetseb ülalõuas, 1-3 paari võrra vähem ülalõuas. Vanadel isenditel kuluvad hambakroonid sedavõrd, et paljastub hambaõõs. Kolju on kuni 58 cm pikk. Suulagi tasane, ilma külgmiste õnarusteta. Perekonda kuulub üks laialt levinud liik afaliine. Laiksilm-delfiin. Teda tuntakse tänapäeval paremini kui ühtki teist delfiiniliiki. Levila hõlmab maailmamere parassoojade ja soojade vetta piirkonna. Atlandi ookeanis elab Lõuna-Gröönimaa ja Norra laiustelt kuni Uruguani, Argentiinani ja Lõuna-Aafrikani, kaasa arvatud Läänemere, Must meri, Vahemeri, Kariibi meri ning Mehhiko laht. India ookeanis on levinud selle põhjapoolsetest rahnavetest, kaasa arvatud Punane meri, lõuna poole kuni Lõuna-Aafrika ja Lõuna- Avstraalia laiuseni. Vaikses ookeanis kohatakse Jaapanist, Kuriilidest Oregoni osariigist kuni Tasmaaniani, Uus-Meremaani ja Argentiinani
kohaselt järgmised: kivisüsi, nafta, maagaas, turvas ja põlevkivi. Veevaru on hinnnagu järgi 1,45 miljardit km3 , sellest moodustab aastane sademete hulk 520 000 km3 . Jõgede aastane äravool arvatakse olevat 37 400 km3 . - Mullastik. Maailma mullasrikus eristatakse 2 suurt mullatüüpide rühma: tasandike mullad ja mägialade mullad. Tasandike mullad jagunevad järgmiselt: polaarvöötmete mullad, mõõdukalt jahedate ja niiskete piirkondade mullad, parassoojade ja ja kuivad piirkondade mullad, subtrootika mullad, intratsonaalsed mullad. - Taimkate. Taimkate maismaa ja maailmamere taimekoosluste kogum on biosfääi peamine elusainet moodustav osa. Maa taimkattes eristatakse järgmisi suuri üksusi: 1. Puistaimkond: metsad, hõrendiku, põõsastikud, puhmastikud. 2. rohttaimkond: rohtlad, niidud, rohusood, põllud. 3. Vaegtaimkond: kaljude, kõrbete ja liivikute avakooslused. 4. veetaimkond: mere-, magevee- ja riimveekooslused. - Taimestik.
annaabi.ee 
