Taimekasvatus
b) sidusliiv e. l2 savi3-5%, ülejäänu liiv
c) saviliiv e. sl savi 10-20%
d) kerge liivsavi e. ls1 savi 20-30%
e) keskmine liivsavi e. ls2 savi 30-40%
f) raske liivsavi e. ls3 savi 40-60%
g) kergesavi e. s1 savi 50-60%
h) keskmine savi e. s2 savi 65-80%
i) raske savi e. s3 savi 80-100%
Mulla harimise seisukohalt loetakse liivmuldi kergeteks , on põuakartlikud ja kergesti
haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on
rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad
või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad
struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad.
Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis.
Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit,
annaabi.ee 
