Mükoriisade teke............................................................................................5 Sissejuhatus Mükoriisa mõiste võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Frank, kes defineeris seda kui taimejuure ja seene vastastikku kasulikku (mutualistlikku) kooselu vormi. Just mutualistlik suhe eristab seenjuurt ehk mükoriisat teistest taimejuurte ja seente vastastikmõjudest (interaktsioonidest): parasitismist, saprotroofsusest ja kommensalismist. Looduses on tegelikult võimatu neid täpselt piiritleda, sest mullas toimuvaid protsesse on mikroobide tasemel väga keeruline mõõta, kasu on lai mõiste ning palju oleneb konkreetsetest keskkonnatingimustest. Arbuskulaarne mükoriisa Arbuskulaarne mükoriisa on tõenäoliselt evolutsiooniliselt vanim mükoriisatüüp, mida moodustavad seened hõimkonnast
"sõidavad" möiraahvide seljal kaasa. Möiraahvidel pole midagi selle vastu ning ei lase end sellest mõjutada. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad nukkuma, kasvavad parasiidi kehast välja. Vastsed toitusid temast niikaua kuni ta veel elus oli. [15] Parasitism Näide parasitismist oleks olukord, kus troopilises vihmametsas on sümbioos kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kägipuu võrsub puudelehtedes ning kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks. [16] Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest
annaabi.ee 
