LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
Kala organismi vôib tserkaar sattuda
kahel viisil: kas koos veega seedekulglasse vôis siis läbi lôpusete ja naha. Igal juhul
satub tserkaar verre. Verevool kannab ta silmadesse, kus ta tungib silmaläätsesse,
moondudes seal järelhändlaseks ehk metatserkaariks. Erinevalt teistest imiussidest,
Diplostomum´i metatserkaar ei ümmistu, vaid jääb kogu elu vältel liikuvaks. (lisa 7)
Silmaläätses viibimisega takistavad vastsed valguse tungimist silma sisekambrisse.
Metatserkaaride kestval parasiteerimisel hakkab silma ladestuma lubi, silmalääts
muutub järjest tuhmimaks ja omandab piimja värvuse. Seejuures suureneb silm
môôtmetelt ja sopistub silmakoopast välja. Kala jääb pimedaks.
29
Peamiselt kahjustab see karpkalalasi noorimais vanusejärkudes. Metatserkaar elab kala
silmas vähemalt 8 kuud. Kôige sagedamini jäävad katarakti pôdevad kalad môlemast
silmast pimedaks. Pime kala ei suuda normaalselt toituda, jääb nôrgaks, ujub