väärtused, kui mitte niivõrd enese mõõdupuu järgi, vaid arvestades ühiskonna üldisi norme ja tavasid. Kasvatusel on mitmeid eesmärke, mida tahetakse saavutada ja need eesmärgid ei ole vaid ühe inimese eesärgid. Kasvatus on kogu inimkonna püüdlus kõrgemate sihtide poole, kus peab väärtustel vahet tegema. Siin võib öelda, et kasvatus on kestnud koguaeg ja pidevalt ning seda põlvest põlve, kuid mitte ainult üksikindiviidi, vaid kogu ühiskonda vaatepunktist kus parasagu elatakse. Täna ühiskonnale on meil eeskujud ja ideaalid millest juhinduda, kuna personaalne ideaal, endaga rahulolu, võib kaasa tuua ebaadekvaatse maailmapildi, milles piirdutakse vaid enesega. Teisest küljest ei garanteeri enesega rahulolu kasvatuslike väärtuste olemasolu ning tänu vildakale mina-pildile, võib antud indiviid olla ühiskonna suhtes kõrvaletõugatu. Isiksuse kasvatus on tihedalt seoses ühiskonnaga, ühiskonna mõjud
ideoloogia. Varajase keisririigi imperaator Augustus sai tuntuks, olles lepitajaks ainuvalitsuse ja inimese vahel . Tema perioodil lõppesid ka kodusõjad . Talle vastandiks võime tuua valitseja Nero , kes hoidis inimesi hirmu all , tappes oma lähikondlasi ja senaatoreid. Tema tegi endale nime , olles julm ja ülekohtune . Üleüldiselt oli keisririigi valitsemine suuresti sõltuv valitsejast , kes parasagu võimule oli saanud . Hilisemas keisririigi ajajärgus tekkis ühe keisri soovi tõttu lausa kaks erinevat riiki . Nendeks said Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Kuid kõikide imperaatorite ühiseks jooneks oli piiramatu võim , mis oli täielikult süvenenud hilise keisririigi ajajärgu alguseks . Mida aeg edasi , seda suurem oli keisri võim tavakodaniku ja ametniku üle . Näiteks olid senaatorid hiliseks ajajärguks täielikult oma võimu riigi asjade kontrolli üle kaotanud
annaabi.ee 
