EESTI PEREKONNANIMED
Oma osa mängis see, et
eesti keel ei olnud veel valmis ja murrete osakaal oli suur, andes suurepärase pildi
tolleaegsete talupoegade maailmanägemusest.
Eestis võetud nimede pingerea esikümnesse kuulusid 1835. aastal : 1. Saar, 2. Tamm, 3.
Juhanson, 4. Lepik, 5. Sepp, 6. Karu, 7. Mägi, 8. Peterson, 9. Kukk, 10. Kask(Kurro, Kurro
1999).
Siinkohal tooks esile ka mõned kurioossemad nimed:
Tedreajo, Pudrunack, Soppaauk, Perack, Parapritz, Kerrekutz, Loll, Persekivi, Kuusenina,
Lillevorst, Raisk, Lambakahar, Tiss, Vorst, Kirp, Prussak, Pavian, Kops, Naba, Karafin,
Madrats, Besfamilie, Bestsennõi, Zaajats, Jahimann, Jõgibert, Põderson, Õunbaum jne
(Henno 2003: 36,37).
2.2 Unikaalsed nimed
Nimepaneku aegu oli Eesti kihelkondades 100 hinge kohta keskmiselt 12 erinevat nime.Kõige
rohkem oli erinevaid nimesid Järvamaa kihelkondades (Järva-Jaanis, Järva-Madisel), kus oli
100 inimese kohta kasutusel üle 18 nime