isolatsioonimehhanismid, mis takistavad või piiravad liikidevahelist geenivahetust geenisiiret. Need toimivad sageli komplekselt, aga täidavad üht funktsiooni piiravad või takistavad geneetilise materjali kombineerumist vastavate organismirühmade vahel ja aitavad kaasa liigi ulatuses kujunenud sobivate geenikombinatsioonide püsimajäämisele. Kuidas aga liigid tekivad? Arvestades geograafilist faktorit, eristatakse allopatrilist, sümpatrilist, aga ka parapatrilist liigiteket. Allopatrilise puhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult lähteliigist eraldatud. Näitena võib tuua mandrite triivi või mäeahelike tekke tagajärjel lahknenud liigid. Sümpatrilise liigitekke puhul liigiks teiseneval organismirühmal puudub geograafiline eraldatus, spetsialiseerutakse erinevatele ökoloogilistele nisidele näiteks parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeestele.
Erinevuse tõttu laulus enam omavahel ei ristutud ja tekkiski ristumisbarjäär). Küütvalik valik rakendub geenile, mis on aheldunud lookuses. 9. Mille poolest erineb peripatriline liigiteke allopatrilisest? Reproduktiivse isolatsiooni tekke geneetiline mehhanism on peripatrilisel sama mis allopatriliselgi. Põhimõtteliselt erinevad on allopatriline ilma geenisiirdeta; parapatriline geenisiirdega, mis ühendab geograafilise gradiendi. 10. Kirjelda parapatrilist liigiteket. Kuidas tekivad hübriidtsoonid? Suures laia levilaga populatsioonis on tekkinud genotüüpe, mis omavahel ei sobi. Juhtub, et paljud genotüübid surevad välja ja alles jäävad ainult need, mis pärinevad levila eri otstest ja mille vahel on palju erinevusi. Toimub levila laienemine ning kahe paljude lookuste osas sobimatute genotüüpide kohtumine kitsas kontakttsoonis. Hübriidtsoon on regioon, kus enne geograafiliselt lahutatud populatsioonid saavad taas kokku ning ristuvad
annaabi.ee 
